toolid
toolid toolid

STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING STRANGE AND UNPRODUCTIVE THINKING


"ma olen valmis tapma selle tunde eest"

võtab ümbert kinni katsub nägu nagu mitte kunagi varem

"ma keeran su kaela kahe korra"

pöörab selja jääb magama


we dance to the beat of bad kissers clicking teeth
we dance to the beat of your brain not evolving fast enough


taand

areng kuskis suunas kellegi jaoks minu jaoks

kui saaks kraapida, ma võtaks siit kõri alt, kraabiks välja selle vativahu, pruuni ja limase ja mürgise ja saaks hingata jälle ee ee e

a sina topid juurde ee e e


äkki ütleks mingid asjad välja………………..

aga kõik on juba valmis välja mõeldud


ma olen harjunud, et mu vead on suured ja hoomamatud ja parandamatud ja seetõttu vabandatavad

ndata tavad vaban aga nüüd, hohhei, on mul süles üks selline viga, mida saab väga kergesti parandada ja sellega oleks pidanud ammu alustama. vundament ja talad ja ruumiplaneering ja mis värvi tapeet lõpuks tuleb. kas vannitoas on üks või kaks kraani.

mida ma öelda tahan, on see, et nüüd, kui mind võeti järjekordselt alasti ja näidati mulle, et vaata, poiss, vaata. need on sinu puudused. ja need pole anatoomilised või pärilikud või hoomamatud.

et siis? võtan kätte ja parandan ära? jah. okei. tuleb teha. agas miks sees niis õudnes ons?

(if he made me in his image, then he’s a failure too, ainult et laiskuse mõtlesin ise välja)


on väga vähe asju, mille nimel ma võitlema olen pidanud ja ma olen oodanud midagi, mis tuleks ja võitleks minuga ja mida ma ei saaks lihtsalt niisama

iseenesest mõistetavalt endale

ja nüüd see tuli ja ma vaevu hoian sellest kinni. veel ei karju, aga sõjahüüded vaikselt. vaikselt. juba. sünnivad. “aga ükskord algab aega, mil ma tulen mootorsaega” üles toompea mäest ja maailm on minu õlul ja ma kannan teda uhkelt, ei väsi.

ma olen viimase viie hulgas. võib olla ma olen viies. võib olla ei ole. ma ei tea seda ja see on hirmus, aga daruiraraa ma vähemalt tean

et

nüüd on käes

ja nüüd ma pean

ja kui ma ei sõdi siis ma ei võida

enam kunagi


palun hoidke kinni

sellest heast inimesest, kes on kõige parem, kes on nagu sinu pere, sinu parim saladus. ma tahan öelda, et ma ei oskaks eriti adekvaatselt üle elada seda mingist elutormi liivatormi, kui ei oleks minu inimest, kellele saab rääkida.

neid asju, millest ma siia elu sees ei kirjutaks. see on nii suur asi. keegi ei tea neid asju peale tema juhei.

hoidke kinni heast inimesest sest ta on hea

mul pole peale kraanivee midagi juua ja ma ei taha jälle süüa parem õpin luuletusi pähe vaatan filmi nutan patja tegelt ei nuta rahune maha ütles mulle minu inimene olgus nii ma rahunen aitäh


ma olen täiesti omapäi siin korteris ja higistan ja higistan ja siin on nii palav

aga praegu on mu oma päi üks suur perse ja häirib mind ja ma tahaks lihtsalt magada ja maalida või midagi, aga ma ei saa, sest ma elan oma imekaunis elus, millest ma ei saa kellelegi rääkida, sest ma ise olen ta selliseks teinud. omapäi ja täitsa ise üksinda.

ma ei tea, mida ma sellega saavutada loodan. see ei ole tore.

see ei ole tore ja mul on palav, aga vähemalt ma joon hästi palju vett, söön küpsiseid ja öösel makarone ja vaatan teist korda filmi nimega frances ha ja see on üks parimatest.

MU AKENDEST EI KOSTA LIIKLUSMÜRA MA EI TAHA ENAM MUUSIKAT KUULATA MA PASSIN VAIKUSES EI SAA LAULDA SEST TARKUSHAMBAD KASVAVAD KAS MA SAAN TARGEMAKS KA TÄNU SELLELE KÕIGELE MA EI TEA MA ARVAN KÜLL SEST SEE EI OLE TORE

ja nii vaikne on ja ma passin ja ei ole liiklusmüra ega sind ega sinu häält sa ei vasta mulle ja mu tarkushambad valutavad


söön keskmiselt neli valuvaigistit päevas ja kirjutan ühe luuletuse

my love is selfish and i bet yours is too what is this peculiar word called truth


päevad on päevast päeva väga reaalsed ja nii reaalsed, et ma ei oska neile metafoore välja mõelda, mis tähendab, et ma ei suuda neist kirjutada, sest asju otse välja öelda??? who does that.

olgu, mul on kuld ja porikärbes ja nad armastavad teineteist ja see on räigelt valus ja vahel ma panen midagi kirja, kui ma magada ei saa ja hommikul vaatan neid sõnu ja need on “batkrnegi kethem”, “lshrnfus”, “msgan ssmade libadd”, “ma ei sas subdids sind vslina sfs ma pslun dind aru sasms” ja “ärevskd”

ja niimoodi on täitsa reaalselt ja räigelt valusalt


kõik, mis toimub päeval õhtul kordub öösel, ainult et lähemalt ja julgemini ja teiste inimestega

see on väga halb aga samas väga hea pigem hea väga hea


and if they have rocks to throw, at least they are golden

ma olen kirjutanud väga palju. rohkem kui kunagi varem ja see on hea. oma elust (vau) ja aadamast ja eevast ja paradiisilindudest ja saksa sõdureist ja nende väljamõeldud kaaslastest ja surnud tüdruksõpradest ja luuletusi eimillestki.
kõik on tehtud tähtedest ja igal nurgal on lugu, mida ma tahan kirja panna. mulle meeldib hädine muusika ja see on loogiline, sest olgem ausad ——

mul on kogunenud väga palju sinasid, kellest endale ja mitte kellelegi teisele rääkida. ja sina oled nüüd ka siin nende hulgas ja kui sa mulle meelde tuled, siis sa lõhnad nagu must voodipesu. sa pole minu juures mitte kunagi käinud.

kuskil merel ulpida on tore ja hea, aga laeva ehitamine on parem ja lootustandvam ja hirmutavam, sest keegi peab seda juhtima ja ma pole õppinud. (mul on tunne, et just praegu keegi vaatab mind pealt ja see on väga imelik) aga sellegi poolest on palju puitu ja naelu ja tõrva ja naeratusi. hõissa.


and if you kiss somebody then both of you get practice the world is everlasting


ennist istusin pimedas metsas kalju peal ja igatsesin inimesi. eemal paistsid kollased kodude aknad ja jäätiseauto jooksis ringi ja laulis ma ei tea miks nii hilja ma ei tea miks nii pimedas aga las ta laulis. ma laulsin ka ja ajasin teekruusi sambla sisse kummuli. vihma sadas vaikselt. meelde tuli see punane täpp su silma sees ja rongijaam ja kass ja kas. ja kuidas me oleme nii samamoodi ja sama moodi vaiksed ja naervad.

pane mind oskama, see on ainus, mis ma öelda saan. ja tule tagasi. seda ka.


theme